







"Sündisin pärast laulvat revolutsiooni, Eesti taasiseseisvumise ajal. Mulle pandi nimeks Mari-ann, ja oma lapsepõlve veetsin nõmme mändide all. Seal käisin ma lasteaias,sõimes ja sõpradega mängimas. Kooliajaks kolisime linna ja ma käisin kesklinna koolis üheksanda klassini. Lisaks õppetööle olid mul ka mõned harrastused. Esimesest klassist alates käisin ma klaverit mängimas,mul oli väga tore klaveriõpetaja.Kuid ikkagi ei saanud minust klaveri mängijat. Ja ma otsustasin tantsima minna moonika tuvi juurde, kes on üks eesti karismaatilisemaid tantsuõpetajaid. Kooli ja trennide vahepeal käisime me vanematega palju reisimas, meeldejäävamad olid pikad reisid lõuna-rootsi tuttavatele külla. Sealt pärineb ka üks eredamaid hetki, mida meenutada. Ühel hommikul otsustasime minne suure kalapaadiga kattegati väinale kalapüüdma. See on selline suurpaat, kuhu sooviad võivad endale osta pileti ja püüda päevotsa kala, milleks on skumbria ja tursk. Võib ka juhtuda et õneotsa sattub ka mürgine kala fishfish. Meeldejäävaks tegi selle retke see, et mul tekkis tõeline hasart ja ma püüdsin pool kausitäit skumbriaid ja ühe tursa. Võimalik oli see tänu sellele et kalad traalil on peal seade mis leiab üles kalaparved. Olles parvekohal, vilistab kapten ja sellepeale viskavad kõik õneged vette. Ja 5min jooksul tõmmatakse, oi kui palju kala.
Hetkel sisustan ma oma aega õpingutega ja lugemisega. Jõudumööda üritan käia näitustel ja teatris, et ennast kursis hoida kultuurieluga. Tulevikus loodan jätakata õpinguid eesti kunsti akadeemias, et saada sisearhitektis, kus ma hetkel käin eelkursustel. Vabal ajal käime sõpradega pikadel jalutuskäikudel ja lumelauaga sõitmas ja vahel ka pidutsemas,nagu noortel ikka kombeks. Ma olen õnnelik, et mul on toredad sõbrad kes mind ispireerivad ja annavad elule sügava mõtte. "
PIISout


